Hannoveri verekoer

FCI - Standard nr. 213/  14. 04. 1999  /  D

PÄRITOLU : Saksamaa. 

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV : 09. 06. 1999. 

KASUTUS : Verejäljekoer, verekoer. 

KLASSIFIKATSIOON FCI: Grupp 6   Jooksukoerad, verekoerad ja nendega suguluses olevad tõud. 
Sektsioon 2 Verekoerad.
Töö kontrollimisega.

LÜHIÜLEVAADE AJALOOST :  Hannoveri verekoerad pärinevad peaaegu muutumatult nn. varase keskaja juhtkoerast. Jahikoerte tõugruppi kuuluv juhtkoer oli juba germaani rahvaste hõimuõiguste kehtimise ajal (ca. 500 aastat pärast Kristuse sündi) erilises staatuses. Tulirelvade kasutusele võtmisega suurulukite jahtimise meetodid muutusid. Vajati koera haavatud metsloomade otsimiseks. Juhtkoeral olid selleks kõige paremad eeldused ja nii sai temast juhtverekoer.  Eelkõige Hannoveri kuningriigis asuval Hannoveri jahialal aretati seda koeratõugu edasi ja tema pidamiseks töötati kindlad meetodid välja. 1894. aastast alates tegeleb selle koeratõu aretamisega  aretusühing Verein Hirschmann e.V. Siit pärineb ka nimetus « Hannoveri verekoer ». Sestsaadik aretatakse neid koeri rangete, nende võimeid arendavate reeglite järgi edasi ning neid peetakse eranditult ainult suurulukite jahipiirkondades kui spetsiaalseid koeri, keda kasutatakse haavatud kabjaliste suurulukite otsimiseks.

ÜLDVÄLIMUS : Vastupidava Hannoveri verekoera üldine välimus vastab keskmise suurusega, heade proportsioonidega jõulise koera omale. Hea asetusega, tugevate lihastega esi- ja tagajäsemed võimaldavad tal pikka aega töötada. Liiga pikad jalad ja eriti kaarduv eeskeha takistavad tal nina all hoides tööd teha ja ei ole sellele tõule omased. Lai sügav rind jätab kopsudele palju ruumi ja võimaldab ulukite pikka, pingutavat tagaajamist. Kergelt voldiline otsmik ja selged tumedad silmad annavad Hannoveri verekoerale talle omase tõsise näoilme. Tõule on omane ka punane põhivärvus, mis võib varieeruda heledast kahvatupunasest kuni tumedavöödilise, peaaegu mustana mõjuva värvuseni välja.

TÄHTSAD PROPORTSIOONID :

a)  Keha pikkus                 /   Turjakõrgus

                1,4                              1-le

b) Rinna sügavus               /    Turjakõrgus

                0,5                            1-le

c) Ninaselja pikkus          /     Pea pikkus           

                0,5                              1-le

KÄITUMINE / ISELOOM (LOOMUS) : Loomuselt rahulik ja kindel, seejuures omaniku suhtes tundlik ja valiv – võõraste suhtes ettevaatlik. Suur keskendumisvõime verejälje otsimiseks jahil, jahikoerale omane hea kontakt teda juhtiva jahimehega.

PEA : Otsmik kergelt voldiline.

PEA ÜLEMINE OSA :

Kolju : Lai, tahapoole laienev, madala kumerusega. Kuklakühm vähem lai, kulmukaar küljelt vaadates selgesti madalam.

Üleminek koonult otsmikule : Enamasti tugevalt väljendunud, isastel koertel selgemini.

NÄOKOLJU:

Ninapeegel: Lai, enamasti must, harva tumepruun. Nina suur, lai, ninatiivad hästi avatud. Ninaselg kergelt kumer või peaaegu sirge, isastel koertel kumeram. Otsmiku suunas vähehaaval kitsenev.

Lõuad : Tugevad, sügavad ja laiad. Kasutamiseks hästi väljaarenenud (umbes 50% pea pikkusest). Lõualuud tugevad.

Mokad : Laiad, rippuvad ja hästi ümardunud.

Lõualuu / hambad : Lõualuu normaalselt arenenud, väga tugev, sirge, tagab kõikidele hammastele vajaliku ruumi. 42 hammast. Käär- või tanghambumus.

Põsed : Hästi lihaselised ja väga tugevad.

Silmad : Ei ole esiletungivad ega sügaval silmakoobastes, laud hästi sulguvad, iiris tumepruun. Ektroopiumi ega entroopiumi ei ole.

Kõrvad : Keskmise pikkusega, kõrge ja laia asetusega, siledad ja pöördeta, tihedalt pea ligi; alaäärtelt ümardunud.

KAEL : Pikk ja tugev, rinna suunas vähehaaval laienev. Kaelanahk lopsakas ja lõtv, väikse loti moodustumine on lubatud.

KEHA :

Ülemine profiiljoon : Pikk, sageli veidi kaarduv.

Turi : Normaalselt tõusev, kaela algusosa tugev.

Selg : Tugev.

Nimme : Kergelt kumer, lai ja nõtke.

Laudjas : Lai ja pikk, saba suunas veidi alanev.

Rind : Sügav ja lai, pigem sügav kui lai.

Alumine profiiljoon ja kõht : Vähehaaval tõusev, veidi ülespoole hoidev joon.

SABA : Kõrge asetusega, pikk ja veidi kaardus; algusosa tugev, lõpupoole läheb vähehaaval peenemaks.

JÄSEMED

ESIJALG

Üldinfo : Küljelt vaadates vertikaalselt kere all ja sirge. Eest vaadates sirged, jalgade vastu maad olevad osad asetsevad sageli üksteisele lähemal kui kehapoolsed osad. Kere suhtes heade proportsioonidega.

Õlad : Abaluud lamedad, tugevate lihastega hästi kaldu.

Õlavars : Pikk.

Küünarnukk : Hea tahapoole suunatud asetusega ja keha ligi.

Küünarvars : Sirge, hästi lihaseline.

Esijala ülemine liiges : Lai, peaaegu sirge.

Esijala keskosa : Mitte kunagi täiesti otse alla.

Esikäpad : Tugevad, ümarad; varbad hästi kumerad, tihedalt üksteise ligi; päkk suur ja tugev; küüned tugevad.

TAGAJALG :

Üldinfo : Küljelt vaadates ettepoole või ka veidi tahapoole. Hea nurga all. Tagant vaadates sirged. Keskmise suurusega koera puhul, kelle pikkus on suurem kui kõrgus, on tagajala proportsioon kere suhtes normaalne.

Vaagen : Lai ja avar.

Reis : Tugevate lihastega.

Põlv : Liiges rohkem kui 120° nurga all.

Säär : Sirge ja kuiv.

Hüppeliiges : Lai ja tugev.

Tagajala keskosa : Maapinna suhtes peaaegu vertikaalasendis.

Tagakäpad : Ümarad, varbad tihedasti üksteise vastas.

KÕNNAK : Valdab kõiki käimisviise, on seejuures energiline, elastne ja galopil pikkade sammudega. Töötades eelistab kõnnakutest sammu ja galoppi.

NAHK : Paks, üsna lõtv, pea peal enamasti ja kaelapiirkonnas vahel voldiline. Tüüpiline on voldiline otsmik.

KARVKATE

KARV: Lühike, tihe, tugev või kare, ainult reie tagumises servas veidi pikem ja jämedam. Saba karvkate on tihe ja tugev, alumisel küljel veidi pikem ja jämedam.

VÄRVUS : heledast kuni tumeda hirvepunaseni, rohkem või vähem tugevate vöötidega, näokattega või ilma. Väikesed valged laigud rinna keskel lubatud.

KASV JA KAAL :

Turjakõrgus :     Isased   :           50 - 55 cm,

                        Emased :           48 - 53 cm.

Kaal :               Isased   :           30 - 40 kg,

                        Emased:            25 - 35 kg.

VEAD : Iga kõrvalekallet eespool nimetatud punktidest loetakse veaks, mida tuleb hinnata täpselt vastavalt kõrvalekalde suurusele ja seejuures peab silmas pidama selle mõju koera tervisele ja heale enesetundele.

Ruudukujuline kehaehitus.Peened luud.Hambumusvead : eesmise premolaari või muude hammaste puudumine, üle- või alahambumus.Ektroopium, entroopium.Pööratud või väikesed kõrvad. Koera tagaosa kaarduv. Nõgus või kumer selg. Tünnikujuline rinnakorv. Tugevasti kõverdunud või peenike saba. Järsk või nõrk õlg. Tagajalgade hüppeliigeste tugev sissepoole pöördumine või  O-jalad. Harali käpad, jänesekäpad.

TÕUST VÄLJAARVAMIST PÕHJUSTAVAD VEAD:

Agressiivne või kartlik.Tugevalt väljendunud või korduvalt esinevad eespool nimetatud vead on tõust väljaarvamise põhjuseks.

Koerad, kellel on selged füüsilised ebanormaalsused või käitumishäired, tuleb diskvalifitseerida.

N.B. : Isastel koertel peab olema kaks ilmselgelt normaalselt arenenud munandit, mis asetsevad täielikult munandikotis.